Märkus: Koostisosad, mis on loetletud piiratud kemikaalide nimekirjas
EÜ/CAS
202-705-0/98-83-9
Kemikaali nimetus
alpha-Methylstyrene
Keskendumine
N/A
EÜ/CAS
202-849-4/100-41-4
Kemikaali nimetus
Ethylbenzene
Keskendumine
N/A
EÜ/CAS
202-653-9/98-29-3
Kemikaali nimetus
4-tert-Butylpyrocatechol
Keskendumine
N/A
EÜ/CAS
231-668-3/7681-52-9
Kemikaali nimetus
Sodium hypochlorite
Keskendumine
≥99,5% ≥0,1 ≥1 ≥1 ≥1 ≥0,1 ≥0,01 ≥0,1 ≥0,01 ≥0,1 ≥1 ≥0,1 ≥0,1 ≥1 ≥1 ≥1 ≥0,1 ≥0,1 ≥1 ≥0,1
EÜ/CAS
215-185-5/1310-73-2
Kemikaali nimetus
Potassium or sodium hydroxide (20)
Keskendumine
5%
EÜ/CAS
231-847-6/7758-98-7
Kemikaali nimetus
Copper sulphate
Keskendumine
<2% <5% <2%
EÜ/CAS
202-851-5
Kemikaali nimetus
Styrol (605/2014)
Keskendumine
99,70-99,95
Üldine informatsioon
CAS nr
1304-56-9),
REACH registreerimisnumber
XX-XXXXXXXXXX-XX-XXXX
Kindlaksmääratud kasutusalad
lühikirjeldust, kuivõrd need on teada. Registreeritud ainetel, 2
Kasutuspiirangud:
teabele. NB! Kui kasutusala ei soovitata, tuleb seda
Riiklik hädaabitelefoni number
II lisa tekst
Ohutuskaardi ikoonid
ettevõtte info
ettevõte
peatükis R.12 aadressil guidance.echa.europa.eu/docs/guidance_document/information_requirements_et.htm
e-posti aadress
SDS@companyX.com. Ei ole konkreetselt nõutud, et pädev isik peab asuma Euroopa Liidu või
jaotis 2
Jagu 2: ohtude identifitseerimine
26 • 5. JAGU. Tuletõrjemeetmed 27 • 6. JAGU. Meetmed keskkonda juhusliku sattumise korral 28 • 7. JAGU. Käitlemine ja ladustamine 29 • 11. JAGU. Teave toksilisuse kohta (st äärmuslik pH/söövitavus) 30 • 12. JAGU. Ökoloogiline teave (st log Kow / bioakumuleeruvus) 31 • 13. JAGU. Jäätmekäitlus 32 • 14. JAGU. Veonõuded 33 91 1 3.10 OHUTUSKAARDI 10. JAGU. Püsivus ja reaktsioonivõime II lisa tekst Ohutuskaardi selles jaos kirjeldatakse aine või segu püsivust ning teatavatel kasutamistingimustel ja keskkonda sattudes tekkida võivaid ohtlikke reaktsioone; vajaduse korral lisatakse viide kasutatud katsemeetoditele. Kui väidetakse, et konkreetne omadus on määratlemata või kui teave konkreetsete omaduste kohta ei ole kättesaadav, märgitakse selle põhjused. 2 3 Püsivus ja reaktsioonivõime näitavad aine füüsikaliste ja keemiliste omaduste (mõõdetud 4 ohutuskaardi 9. jaos esitatud väärtuste kindlaksmääramiseks) toimimist. Ehkki seda ei ole 5 määruses sõnaselgelt sätestatud, on varem olnud tavaks esitada 9. jaos katseprotseduurides 6 saadud mõõteväärtused ja 10. jaos võimalike tagajärgede (kvalitatiivsed) kirjeldused. Nagu 7 alapeatükis 3.9 selgitatud, peaks seega 9. jaos esitama aine omadused või parameetrid ja 8 10. jaos kirjelduse. 9 Osa teavet võib esitada ka ohutuskaardi 7. jaos (nt kokkusobimatuse andmed punktis 7.2). 10 Sellistel juhtudel saab kordamist vältida ristviitamisega, keskendudes 10. jaos ohtude ja nende 11 tagajärgede kirjeldamisele. Kui teave on mõnes teises ohutuskaardi jaos juba korrektselt 12 esitatud, võib sellele viidata ega pea seda kordama. Nii näiteks võib osa ohuklasside teabest 13 esitada 9. jaos või 7. jaos. Lisaks esitatakse punktis 8.2. („Kokkupuute ohjamine“) 14 kaitsemeetmete teave. Seega võib suur osa 10. jaos vajalikust teabest olla juba esitatud 15 teistes jagudes. 16 Kuna teave tuleb esitada selgel ja kokkuvõtlikul viisil, peaks kordamist vältima. 17 18 10.1 Reaktsioonivõime II lisa tekst 10.1.1. Kirjeldatakse aine või segu reaktsioonivõimega seotud ohtu. Kui see on võimalik, esitatakse spetsiifiliste katsete tulemused aine või segu kohta tervikuna. Teave võib lähtuda ka aine või segu klassi või rühma üldistest andmetest, kui need kajastavad adekvaatselt aine või seguga seotud võimalikku ohtu. 10.1.2. Kui segu käsitlevad andmed ei ole kättesaadavad, esitatakse andmed segus sisalduvate ainete kohta. Kokkusobimatuse kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta aineid, mahuteid ja saasteaineid, millega aine või segu võib transportimisel, ladustamisel ja kasutamisel kokku puutuda. 19 20 [Eeldatakse, et eespool esitatud teksti ei ole vaja põhjalikumalt selgitada.] 21 91 1 10.2 Keemiline stabiilsus II lisa tekst Märgitakse, kas aine või segu on tavapärase ümbritseva keskkonna või eeldatavate ladustamis- ja käitlemistingimuste temperatuuri ja rõhu korral stabiilne või ebastabiilne. Kirjeldatakse kõiki stabilisaatoreid, mida kasutatakse või võidakse kasutada aine või segu keemilise stabiilsuse säilitamiseks. Kirjeldatakse kõikide aine või segu füüsikalises olekus toimuvate muudatuste võimalikku ohtlikkust. Desensibiliseeritud lõhkeainete kohta esitatakse kõlblikkusaega puudutav teave ja juhised selle kohta, kuidas kontrollida desensibiliseeritust; tehakse märge selle kohta, et desensibilisaatori eemaldamisel saab tootest lõhkeaine. 2 3 Selles punktis võib stabiilsete ainete või segude kohta kasutada näiteks järgmisi üldisi 4
Ohulaused
5 • „Tavapärasel õhutemperatuuril (–40 °C kuni +40 °C) on toode stabiilne.“; 6 • „Nõuetekohasel käitlemisel ja ladustamisel ohtlikke reaktsioone ei esine.“; 7 • „Ohtlikke reaktsioone ei ole teada.“ 8 9 10.3 Ohtlike reaktsioonide võimalikkus II lisa tekst Vajaduse korral märgitakse, kas aine või segu reageerimisel või polümeriseerumisel võib tekkida ülerõhk, eralduda soojust või tekkida mõni teine ohuolukord. Kirjeldatakse tingimusi, mille puhul ohtlik reaktsioon võib toimuda. 10 11 NB! Nt tolmu plahvatusohtlikkuse kohta esitatakse teave 2. ja 9. jaos ning seepärast tuleb 12 kontrollida selle vastavust / võimalikku kattuvust. 13 Samuti on võimalik, et punkt 10.3 „Ohtlike reaktsioonide võimalikkus“ kattub punktiga 10.1 14 „Reaktsioonivõime“, mis samuti käsitleb reaktsioonivõimega seotud ohte. Punktis 10.3 võib 15 esitada üksnes teabe konkreetse reaktsioonivõimega kaasnevate ohtlike tagajärgede kohta. 16 Seega võib näiteks punktis 10.1 kirjeldada ainet tugeva happena, mis viitab nt olemuslikule 17 võimalusele ohtlikuks reageerimiseks alustega. Punktis 10.3 võib piirduda loetletud 18 reaktsioonivõime konkreetsete tagajärgede (ülerõhku või ülekuumust põhjustav 19 polümerisatsioon) ja reageerimistingimuste kirjeldusega. Nimetatud kahe punkti sisu 20 kordamine ei ole vajalik. 21 22 10.4 Tingimused, mida tuleb vältida II lisa tekst 93 Loetletakse ohtlikke olukordi põhjustada võivad tingimused („tingimused, mida tuleb vältida“), näiteks temperatuur, rõhk, valgus, põrutus, staatiline elekter, vibratsioon või muu füüsikaline mõjur; võimaluse korral lisatakse kõnealuste ohtudega seotud riskijuhtimismeetmete lühikirjeldus. Desensibiliseeritud lõhkeainete kohta esitatakse teave meetmete kohta, mis tuleb võtta selleks, et vältida desensibilisaatori soovimatut eemaldamist, ja kui aine või segu ei ole küllaldaselt desensibiliseeritud, loetletakse tingimused, mida tuleb vältida. 1 2 Selle punkti sisu võib kattuda punktiga 7.2 „Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas 3 sobimatud ladustamistingimused“, mistõttu tuleb kontrollida vastavust ja võimalikku kattuvust. 4 Esitatud soovitused peavad olema kooskõlas ohutuskaardi 9. jaos kirjeldatud füüsikaliste ja 5 keemiliste omadustega. Vajaduse korral esitatakse erinõuded ladustamistingimuste kohta, 6 sealhulgas 7 a) kuidas ohjata riske, mis on seotud 8 (i) plahvatusohtliku keskkonnaga; 9 (ii) söövitavate tingimustega; 10 (iii) tuleohtlikkusega; 11 (iv) kokkusobimatute ainete või segudega; 12 (v) aurustumist soodustavate tingimustega ning 13 (vi) võimalike süttimisallikatega (sealhulgas elektriseadmed); 14 b) kuidas kontrollida mõju, mis on seotud 15 (i) ilmastikutingimustega; 16 (ii) ümbritseva rõhuga; 17 (iii) temperatuuriga; 18 (iv) päikesevalgusega; 19 (v) niiskusega ning 20 (vi) vibratsiooniga; 21 c) kuidas tagada aine või segu püsivus, kasutades 22 i) stabilisaatoreid ning 23 (ii) antioksüdante; 24 d) muud soovitused, sealhulgas 25 (i) ventilatsiooninõuded; 26 (ii) erinõuded laoruumidele või mahutitele (sealhulgas kemikaalile vastupidavad 27 seinad ja ventilatsioon); 28 (iii) ladustamisel kehtivad koguselised piirangud (vajaduse korral) ning 93 1 (iv) pakendi sobivusega seotud nõuded. 2 3 10.5 Kokkusobimatud materjalid II lisa tekst Loetletakse ainete või segude liigid või konkreetsed ained, näiteks vesi, õhk, happed, alused, oksüdeerijad, millega reageerimisel võib aine või segu tekitada ohuolukorra (plahvatus, mürgiste või tuleohtlike ainete teke, soojuse eraldumine), ning võimaluse korral lisatakse kõnealuste ohtudega seotud riskijuhtimismeetmete lühikirjeldus. 4 5 NB! Ei ole hea tava esitada pikk kokkusobimatute materjalide loetelu, mis sisaldab 6 mitmesuguseid aineid, millega toode tõenäoliselt kunagi kokku ei puutu. Tuleks leida tasakaal 7 asjaomase kokkusobimatusteabe lühendamise ning konkreetse kokkusobimatu materjali 8 väljajätmisest tuleneda võivate riskide vahel. Eelistatavalt tuleks üksikute ainete loetlemise 9 asemel kasutada ainetüüpe või -klasse (nt „aromaatsed lahustid“) – nii saab vältida pikki 10 aineloetelusid. 11 Selle punkti sisu võib kokkusobimatute ainete ja segude käitlemise puhul kattuda punktiga 7.1 12 „Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas sobimatud ladustamistingimused“, mistõttu tuleb 13 kontrollida vastavust ja võimalikku kattuvust. 14 15 10.6 Ohtlikud lagusaadused II lisa tekst Loetletakse teadaolevad ohtlikud lagusaadused, mille teket võib aine kasutamisel, ladustamisel, lekkimisel ja kuumutamisel põhjendatult eeldada. Ohtlikud põlemissaadused tuleb loetleda ohutuskaardi 5. jaos. 16 17 Selles punktis tuleks käsitleda võimalikku lagunemist ebastabiilseteks saadusteks. 18 Stabiilsete ainete või segude kohta võib selles punktis vajaduse korral kasutada näiteks 19 järgmisi üldisi ohulauseid: 20 • „Kindlaksmääratud kasutusaladel kasutamisel ei lagune“; 21 • „Ohtlikke lagusaadusi ei ole teada“. 22 23 Allpool on selle jao võimaliku struktuuri näide. 10. JAGU. Püsivus ja reaktsioonivõime 10.1 Reaktsioonivõime 10.2 Keemiline stabiilsus 10.3 Ohtlike reaktsioonide võimalikkus 95 10.4 Tingimused, mida tuleb vältida 10.5 Kokkusobimatud materjalid 10.6 Ohtlikud lagusaadused 1 2 Kontrollida tuleb käesoleva jao kooskõla eelkõige järgmiste jagudega: 3 • 4 • 5. JAGU. Tuletõrjemeetmed 5 • 6. JAGU. Meetmed keskkonda juhusliku sattumise korral 6 • 7. JAGU. Käitlemine ja ladustamine 7 • 13. JAGU. Jäätmekäitlus 8 9 3.11 OHUTUSKAARDI 11. JAGU. Teave toksilisuse kohta II lisa tekst Ohutuskaardi selles jaos esitatud teave on suunatud eelkõige töötajatele meditsiini, töötervishoiu ja ohutuse valdkonnas ning toksikoloogidele. Esitatakse kokkuvõtlik, kuid täielik ja mõistetav kirjeldus erinevate toksikoloogiliste (tervise)mõjude kohta ning olemasolevad andmed sellise mõju tuvastamiseks, sealhulgas asjakohane teave toksikokineetika, metabolismi ja leviku kohta. Selles jaos esitatud teave on kooskõlas registreerimisel ja/või kemikaaliohutuse aruandes esitatud teabega, kui see on nõutav, ning aine või segu klassifikatsiooniga. 11.1. Teave ohuklasside kohta, nagu need on määratletud määruses (EÜ) nr 1272/2008 Esitatakse teave järgmiste ohuklasside kohta: a) akuutne toksilisus; b) nahasöövitus/-ärritus; c) raske silmakahjustus/silmade ärritus; d) hingamisteede või naha sensibiliseerimine; e) mutageensus sugurakkudele; f) kantserogeensus; g) reproduktiivtoksilisus; h) mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude; i) mürgisus sihtelundi suhtes – korduv kokkupuude; j) hingamiskahjustus. Need ohud tuleb alati ohutuskaardil loetleda. Registreerimisele kuuluvate ainete puhul lisatakse lühikokkuvõte VII–XI lisa kohaldamisel saadud 95 teabe kohta; vajaduse korral esitatakse teave kasutatud katsemeetodite kohta. Käesoleva määruse I lisa punkti 1.3.1 kohaselt sisaldab registreerimisele kuuluvate ainete puhul kõnealune teave ka kättesaadavate andmete ja määruses (EÜ) nr 1272/2008 esitatud 1A- ja 1B-kategooria kantserogeenseks, mutageenseks ja reproduktiivtoksiliseks aineks klassifitseerimiskriteeriumide võrdluse tulemusi. 11.1.1. Esitatakse teave kõikide ohuklasside või nende alajaotuste kohta. Kui märgitakse, et aine või segu ei kuulu konkreetsesse ohuklassi või alajaotusesse, märgitakse ohukaardile ka selgesõnaliselt, kas see tuleneb andmete puudumisest, andmete saamise tehnilisest võimatusest, mittetäielikest andmetest, või täielikest, kuid klassifitseerimiseks ebapiisavatest andmetest; viimasel juhul märgitakse ohutuskaardile „kättesaadavate andmete põhjal ei ole klassifitseerimiskriteeriumid täidetud“. 11.1.2. Selles punktis esitatud andmed võivad iseloomustada nii turule viidavaid aineid kui ka segusid. Segu puhul esitatakse selle kui terviku toksikoloogiliste omaduste kirjeldus, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 6 lõiget 3. Võimaluse korral loetletakse ka segus sisalduvate ohtlike ainete asjakohased toksikoloogilised omadused, näiteks LD50, hinnanguline akuutne toksilisus või LC50. 11.1.3. Kui aine või segu kohta on palju katseandmeid, võib vajaduse korral kirjeldada tähtsamate uuringute tulemusi kokkuvõtvalt, näiteks kokkupuuteviiside lõikes. 11.1.4. Kui konkreetsesse ohuklassi klassifitseerimise kriteeriumid ei ole täidetud, esitatakse seda otsust põhjendav teave. 11.1.5. Teave võimalike kokkupuuteviiside kohta Esitatakse teave võimalike kokkupuuteviiside kohta ning aine või segu võimaliku mõju kohta sõltuvalt kokkupuuteviisist, see tähendab manustamisest (allaneelamine), sissehingamisest või kokkupuutest naha/silmadega. Kui tervisemõju ei ole teada, tehakse ohutuskaardile vastav märge. 11.1.6. Füüsikaliste, keemiliste või toksikoloogiliste omadustega seotud sümptomid Kirjeldatakse aine või seguga, segus sisalduvate ainetega või teadaolevate kõrvalsaadustega kokkupuutumise võimalikku tervistkahjustavat mõju ja võimalikke sümptomeid. Esitatakse olemasolev teave aine või segu füüsikaliste, keemiliste või toksikoloogiliste omadustega seotud sümptomite kohta, mis võivad ilmneda aine või seguga kokkupuutumisel. Kirjeldatakse nii vähese kokkupuute korral tekkivaid esimesi sümptomeid kui ka tõsise kokkupuutega kaasnevaid tagajärgi, näiteks „võib põhjustada peavalu ja peapööritust, millele järgneb minestamine või teadvuse kaotus; kokkupuude suurte kogustega võib põhjustada koomasse langemist ja surma“. 11.1.7. Lühi- ja pikaajalise kokkupuutega seotud kohene, hilisem ja krooniline mõju Esitatakse teave selle kohta, kas lühi- või pikaajalisel kokkupuutel on kohene või hilisem mõju. Esitatakse teave nii akuutsete kui ka krooniliste tervisemõjude kohta, mis on tingitud inimeste kokkupuutest aine või seguga. Kui teave inimeste kohta ei ole kättesaadav, esitatakse kokkuvõtlik teave katseandmete kohta, märkides selgelt ära üksikasjalikud andmed kas loomade ja loomaliikide kohta või in vitro katsete ja rakutüüpide kohta. Toksikoloogiliste andmete puhul märgitakse, kas need põhinevad inimeste või loomadega seotud andmetel või in vitro katsetel. 11.1.8. Vastastikune mõju Teave vastastikuse mõju kohta esitatakse vajaduse korral ning juhul, kui see on kättesaadav. 11.1.9. Eriomaste andmete puudumine Alati ei ole võimalik saada teavet aine või seguga seotud ohtude kohta. Juhul kui andmed konkreetse aine või segu kohta ei ole kättesaadavad, võib võimaluse korral esitada teabe samalaadsete ainete või segude kohta, kui need on kindlaks määratud. Kui eriomaseid andmeid ei kasutata või kui need ei ole kättesaadavad, tuleb seda sõnaselgelt märkida. 97 11.1.10. Segud Kui segu kui terviku tervisemõju ei ole testitud, esitatakse asjakohane teave 3. jaos loetletud asjakohaste ainete kohta. 11.1.11. Segu kohta esitatud teave vastandatuna ainete kohta esitatud teabele 11.1.11.1. Segus sisalduvad ained võivad avaldada organismis vastastikust mõju, mis on seotud nende imendumise, metabolismi ja eritumise erineva kiirusega. Selle tulemusena võib toksiline mõju muutuda ning segu kui terviku toksilisus võib erineda segus sisalduvate ainete toksilisusest. Toksikoloogiliste andmete esitamisel ohutuskaardi käesolevas punktis tuleb nimetatud asjaolu arvesse võtta. 11.1.11.2. Iga aine puhul on oluline kaaluda, kas selle kontsentratsioon on piisav, et mõjutada segu üldist mõju tervisele. Esitatakse teave iga aine toksilise mõju kohta, välja arvatud järgmistel juhtudel: a) teabe kordumisel esitatakse see vaid üks kord segu kui terviku kohta, näiteks kui kaks ainet põhjustavad mõlemad oksendamist ja kõhulahtisust; b) kui ei ole tõenäoline, et kõnealune mõju ilmneb konkreetse kontsentratsiooni korral, näiteks kui kergelt ärritava toimega ainet on lahustatud mitteärritavas lahustis alla teatava kontsentratsioonivahemiku; c) kui teave segus sisalduvate ainete vastastikuse mõju kohta ei ole kättesaadav, ei esitata oletusi, vaid kirjeldatakse iga segus sisalduva aine tervisemõju eraldi. 11.2 Teave muude ohtude kohta 11.2.1. Endokriinseid häireid põhjustavad omadused Teave endokriinseid häireid põhjustavatest omadustest tuleneva tervist kahjustava mõju kohta esitatakse selle olemasolul nende ainete kohta, mis on punktis 2.3 esitatud kui endokriinseid häireid põhjustavate omadustega ained. See teave kujutab enesest lühikokkuvõtet vastavates määrustes ((EÜ) nr 1907/2006, (EL) 2017/2100, (EL) 2018/605) sätestatud hindamiskriteeriumite kohaldamisel saadud teabest, mis on asjakohane inimeste tervisele endokriinseid häireid põhjustavate omaduste hindamise seisukohast.
Lisainformatsioon
Esitatakse muu asjakohane teave kahjulike tervisemõjude kohta, isegi kui seda ei ole klassifitseerimiskriteeriumidega ette nähtud. 1 2 See jagu on ohutuskaardi koostamise protsessi seisukohalt väga oluline, sest peaks kajastama 3 kogutud andmeid ja järeldusi, milleni jõuti aine või segu ohtude hindamisel ja sellest tuleneval 4 klassifitseerimisel ja märgistamisel. 5 11. jao sissejuhatavast tekstist nähtub, et registreerimisele kuuluvaid aineid sisaldavate 6 segude puhul peab selles jaos nende ainete kohta esitatav teave olema vastavuses samade 7 ainete registreerimisandmetega. 8 Arvestades, et selles jaos võib olla tarvis esitada palju teavet, eelkõige segu ohutuskaardil, on 9 soovitatav valida selline kujundus, kus segu kui terviku andmed (kui need on nõutavad) ning 10 üksikute (koostis)ainete andmed oleksid selgelt eraldatud. Erinevate ohuklasside teave tuleb 11 esitada selgelt ja eraldi. 12 Olulise teabe ja kriitiliste uuringute selge ja kokkuvõtlik esitus on saavutatav näiteks 13 tekstilahtrite või tabelite abil. 97 1 Kui mõne ohuklassi või alajaotuse kohta teave puudub, tuleb selle puudumist põhjendada90. 2 NB! Punktis 11.1.8 sisalduv fraas „vajaduse korral ning juhul, kui see on kättesaadav“ 3 vastastikmõjudega seotud teabe kohta tähendab, et ohutuskaardi koostajalt eeldatakse sellise 4 teabe piisaval määral otsimist, kui tal seda veel ei ole. 5 Punktis 11.2 „Teave muude ohtude kohta“ tuleb märkida teave endokriinseid häireid 6 põhjustavatest omadustest tuleneva kahjuliku toime kohta. Endokriinseid häireid põhjustavate 7 ainete ja nende identifitseerimise juhend on aadressil 8 https://echa.europa.eu/et/hot-topics/endocrine-disruptors. 9 10 Inimestel endokriinseid tervisehäireid põhjustavate omaduste kokkuvõtlik teave on esitatud 11 näiteks biotsiidikomitee arvamuses 2,2-dibromo-2-tsüanoatsetamiidi (DBNPA) kohta91, lk 6: 12 13 DBNPA-l arvatakse olevat inimestel endokriinseid häireid põhjustavad omadused, sest see 14 vastab delegeeritud määruse (EL) nr 2017/2100 lisa A jaos sätestatud kriteeriumidele. 15 Järeldus tugineb rottide ja koerte uuringutes kilpnäärmele avaldunud kahjulikule toimele ja 16 kirjandusandmetele, mis käsitlevad bromiidi toimet kilpnäärme talitusele. Bromiid võib 17 vahetada välja jodiidi kilpnäärmes naatriumi- ja joodiioone koos transportivas valgus 18 (sümporter), tekitades niiviisi kilpnäärmehormoonide edasisel sünteesimisel suhtelise 19 jodiidipuuduse. Sellest ilmneb kilpnäärme talituses ja endokriinses aktiivsuses täheldatud 20 kahjuliku toime vaheline seos, mis on oluline inimeste ja muude kui sihtliikide jaoks. 21 22 TOKSIKOLOOGILISED (TERVISE)MÕJUD 23 Selles ohutuskaardi jaos kirjeldatakse aine või segu, segu koostisainete või teadaolevate 24 kõrvalsaadustega kokkupuutumise võimalikku tervist kahjustavat mõju ja võimalikke 25 sümptomeid. Loetleda tuleb aine või segu füüsikaliste, keemiliste ja toksikoloogiliste omaduste 26 põhjustatavad sümptomid. Pärast kokkupuudet esinevad sümptomid tuleb esitada 27 kokkupuutetaseme järjestuses (kasvavas või kahanevas järjekorras), märkides, kas mõju on 28 vahetu või hilisem. 29 30 AINED 31 Tuleb esitada teave (näiteks olulisemad tulemused) asjaomaste ohuklasside või nende 32 alajaotuste kohta vastavalt eespool tsiteeritud õigusakti tekstis sätestatule. Teave tuleb 33 esitada eraldi kokkupuuteviiside, liikide (rott, hiir, inimene vm) ning uuringute kestuse ja 34 uurimismeetodite järgi. Kui teave käsitleb toksilisust sihtelundi suhtes (STOT), tuleb kindlasti 35 märkida konkreetne sihtelund. Kui konkreetse aine kohta teave puudub ning kasutatakse 36 analoogiat või struktuuri-aktiivsuse kvantitatiivseid seoseid (QSARid), tuleb see selgelt 37 märkida. Registreerimisele kuuluvate ainete kohta tuleb esitada lühikokkuvõtted VII–XI lisa 38 (REACH-määruse lisad – st katsetulemused (sealhulgas mitteloomkatsed) ja muud 39 alternatiivsed registreerimisandmete kogumise vahendid) kohaldamisel saadud andmetest, 40 vajadusel koos lühiviidetega kasutatud katsemeetoditele. 41 NB! Kohustuslik on esitada muu oluline teave kahjulike tervisemõjude kohta, isegi kui seda ei 42 ole klassifitseerimiskriteeriumidega ette nähtud. 43 44 SEGUD 45 Segude kohta tuleb märkida, et komisjoni määruse (EL) nr 453/2010 I lisas ja komisjoni 90 Nõutud eespool tsiteeritud õigusakti punktis 11.1.1. 91 https://echa.europa.eu/documents/10162/085a4896-b067-bdbc-e38c-8f794e60e4f3. 99 1 määruse (EL) 2015/83092 lisas (st 1. detsembrist 2010 ja 1. juunist 2015 kehtinud REACH- 2 määruse II lisa versioonides) sätestatud teabenõuded olid erinevad. Kuni 1. juunini 2015 tuli 3 esitada (ohtlike valmististe direktiivi kohane) oluliste mõjude teave, nagu eespool loetletud. 4 Alates 1. juunist 2015 on segude (CLP-määruse kohased) asjaomased ohuklassid, mille 5 teavet nõutakse, samad mis ainetel (vastavas õigusakti tekstis ei eristata enam ainete ja 6 segude ohuklasside nõudeid). NB! Segudel, mille koostisainete kohta on saadaval asjaomane 7 teave (nt LD50, akuutse toksilisuse hinnang (ATE), LC50), tuleb esitada ka see lisaks turule 8 viidava segu teabele. 9 Lisateave klassifitseerimise kohta on CLP-määruses (eelkõige selle artiklis 6). 10 Kui segu on CLP-määruse kohaselt klassifitseeritud akuutse toksilisuse hinnangu (ATE) alusel, 11 tuleb sellesse punkti märkida ATEsegu arvutuslik väärtus, kasutades nt järgmist struktuuri: ATEsegu = xxx mg/kg (suukaudne) = yyy mg/kg ATEsegu (nahakaudne) = z mg/l/4h (aurud) ATEsegu (sissehingamine) 12 13 Kui segul puudub teatava ohuklassi või alamklassi teave, kuid mitmel segus sisalduval ainel on 14 sama tervisemõju, võib seda mõju mainida segu ja mitte konkreetsete ainete kohta. 15 Kui puuduvad konkreetsed andmed segu koostisainete vastastikumõjude kohta, ei tohi esitada 16 oletusi, vaid tuleb kirjeldada iga segus sisalduva aine tervisemõju eraldi (vt II lisa 17 punkt 11.1.11.2.). 18 NB! Nagu ainetegi kohta, on kohustuslik esitada muu oluline kahjulike tervisemõjude teave, 19 isegi kui seda ei ole klassifitseerimiskriteeriumidega ette nähtud. 20 Kontrollida tuleb käesoleva jao kooskõla eelkõige järgmiste jagudega: 21 • 22 •